Algus:D

Oi jaa, ma tegin blogi..tegelikult mitte esimese, tegin ühe ka mõned kuud tagasi, kuid pole suutnud sinna sellest saati sisse logida, salasõna taastada vms..lihtsalt pähhhh:S
Ja nüüd siis tegin uue..oma nime isegi ei saa nüüd enam kasutada, ise olen juba ära kasutand:S
Aga niisiis, täna ma hakkasin mõtlema, kes ma ikka olen..korraga äkki..1000ndat korda..ja ikka ei saand vastust nagu alati..on reede, ei ma pole purjuspäi peol, ma istun kodus läppaka taga, msni nimega weird mood, tundmas end mitte pahasti, kuid kuidagi lahtiselt, ilma sihita silmapiiril, ilma päiksejänkuta näos, ilma rosinata elus..ja ometi ma tean, et neid on mul tegelikult niiiiii palju, et lihtsalt häbi selliseid mõtteid mõelda.
Sellises imelikus tujus kipun alati lugema faili oma arvutis nimega "martini blogi ja muu kasulik"..martin on soomes elav sakslane, või isegi pool-põder:P(see pole minu puhul üldsegi kuritahtlik märkus), kellega kohtusin suvel 2006, ta oli 2004 olnud Europa-Kollegis ja mina olin seal 2005, nii et olin tast palju kuulnud, aga kohtusin alles kui nad Jürgeni ja Co-ga Tallinna külla tulid..igaljuhul oli ta hästi tore ja sain teada miks kõik rääkisid, et talle meeldib siiralt rääkida soome keele grammatikast võrreldes eesti või ungari keele grammatikaga..ja meeldiski, ja paljudest muudest maailma teemadest üldse..jumaldan tarku:P..igaljuhul ükspäev avastasin ta blogi, panin selle tühja faili kirja, ja pärast seda olen seda faili kasutanud igasuguse laheda jama korjamiseks..niisiis selles failis sisalduvad mul igasugused ütlused, mis olen kuskilt netist välja koorind, mõnest orkuti profiilist kopinud, või mõnest raamatust välja kirjutanud..
Aaaa tahtsin veel öelda, et ma kavatsen täpselt nii palju endast kirjutada kui mulle meeldib:P muidu olen seline pläriseja et vahest hakkab häbi kui palju räägin, aga nüüd võin pläriseda nii palju kui tahan..muide ma kuulan hetkel Elvis Presley You don't have to love "classic rock" i, ja mu tuju on lüüriline:P
igaljuhul...fail nimega "martini blogi ja muu kasulik" algab nii
“I see trees of green red roses too. I see them bloom for me and for you. And I think to myself what a wonderful world. I see skies of blue, clouds of white. Bright blessed days, dark sacred nights. And I think to myself what a wonderful world. The colours of a rainbow so pretty in the skyAre also on the faces of people going by. I see friends shaking hands saying how do you do. They’re really saying I LOVE YOU. I hear babies cry, I watch them grow. They’ll learn much more than I’ll ever know. And I think to myself - what a wonderful world. The colours of a rainbow so pretty in the sky, are there on the faces of people going by. I see friends shaking hands, saying how do you do. They’re really saying I love you. I hear babies cry, I watch them grow. You know their gonna learn. A whole lot more than I’ll never know. And I think to myself what a wonderful world. Yes I think to myself ...what a wonderful world… “
Jah, ma jumaldan Louis Armstrongi, ja kui vajan positiivsuse portsu, siis mängib mu arvuti seda sada korda mängitud lugu..ja seda lugu kasutati Synergy 2007 after-conference mailingus ka, mis hästi armas oli..see oli see miks ma mõtlesin, nende OC äkki nii hull ikka polnudki, kuigi muidu tundusid nad naljakad..ja OCP oli ikka päris edev:D..aga Synergy oli ikkagi igaljuhul võimas konverents ja suur tänu neile selle eest;)
Järgmiseks
Would you dance if I asked you to dance?
Would you run and never look back?
Would you cry if you saw me cry?
Would you tremble if I touched your lips?
…Now would you die ..........for the one you loved?
Selles failis on hulganisti plagiaati, nt selle ma kopisin Kadi blogist..tegelikult oli mu mõtteks lihtsalt kokku tuua kõik väljendid mis mulle südamesse lähevad..päris raske on Elvis Presley järgi seda lugu mõttes ümiseda..armastus..kuradi globaalne teema ükspäev ma veel kirjutan sellest midagi pikemalt..ja sellest et ma armastusest ikka üldse aru ei saa..kas ma suudan armastada?jaa, aga ometi ei suuda ju ka ..naljakas, ma armastan nii paljusid inimesi, nii paljusid asju, aga siis mõtlen, pole midagi, milleta ma ei suudaks elada, ma küll armastan neid, aga ma saaks hakkama, äkki ma olen liiga tugev, või hoopis liiga isekas, egoislik? miks ma ei suuda tunda, et on miski, keegi, keda ma armastan 100%, mitte 99,9%, 99%, 95%, 80%, 50% jne ohh miks küll..kas ma olen liiga tugev?või siiski lihtsalt egoist? kas üldse on keegi kes suudaks kedagi täiesti armastada, mitte harjuda vms, aga täiesti armastada..ja kas mitte sellist, ainult sellist armastust peaks kutsuma armastuseks, mitte aga seda osalist ja mitte 100%st??Ohh seda teoreetiseerimist minu homo sapiensiliku mõtlemisega..
Jesver kui rappa mu mõtted läksid arvestades et alustasin küsimusest would you dance if...:D Tegelikult ma niiii väga tahaksin suuta vastata jaa neile küsimustele, isegi viimasele..aga on see üldse võimalik???
...
Sa ei ole kellestki parem.
Sa ei ole kellestki halvem.
Sulle on antud maailm.
Näe, mis seal näha.
Hoia seda, mis on
su ümber, hoia, kes kõrval.
Kõik olendid omamoodi
on naljakad.
Kõik on õrnad.

(Kareva)
See on lihtsalt ilus..korraks panen 100ndat korda mängiva Presley loo kinni, katkestan huvitava koha pealt.."life seems dead, and soo unreal"..ja lihtsalt loen seda luuletust omaette..
Life seems soo damn real.. Alliksaar tuleb meelde..kunagi teadsin teda peast..ja Enno..
Hmm
Otsisin oma keskooliaegset kirjanduse vihikut, aga see on vist Antoni käes..igaljuhul, seal oli üks hea Enno luuletus ka...aga "aeg" on ikkagi "aeg" ..."ei ole parimaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu"
Aeg
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Ohh..see on hea luuletus..
Ohh, kui mu tuju oli alles imelikuks minemas siis uurisin Kristolt, mis ta teeb, ja lubas hiljem helistada, ja nüüd krt, helistaski, nad Lenaga linnas..nii et kaks mu väga väga head sõpra on linnas..mu pahurus tekkis muideks sellest, et lugesin sellest samast failist, sellist lauset nagu "If you don't go after what you want you'll never have it" ja sellest see masendus tuligi, et kas ma ikka 100% teen seda..vist ei tee, ma polnud nii ammu osasid sõpru näinud, aga alati on hea end korrale kutsuda..:P Jesver, ma juba igatsen Leenat..ja Kristot...oehh:D
Ciao,
minu reede alles hakkab!!!!