Monday, June 25, 2007

Jaanipäev 2007 emotsioonid//Jaaniussid ja keset ööd järve keskel lebamine..võimas:D

Kääriku on üli, ja kuigi see aasta me vaid tsillisime osa võtmata, siis järgmisel aastal olen hea meelega ka osa võtmas.

Mõned emotsioonid: tegemist polegi nii suure üritusega kui olin arvanud, kuigi rahvast ja telke oli ikkagi võimasalt palju. Tudengitunne on võimas asi, ja kuigi pean arengut ja sihikindlust elus vajalikuks, sain veel ja veel kord aru, et mingil juhul ei kavatse ma loobuda mõttetust kuid omamoodi väga mõttekast vegeteerimisest, nagu lõpmatu piibutsill, juhuslikud vestlused, uued inimese, kelle ambitsioon polegi ehk nii äge, kuid kes lihtsalt tulevad lambist su juurde ja nt otsivad Oliver Tsarskit, keda me ei kohanudki, kuid kellest sai naljanumber nii et kõht krampis:)

Veel, mõnes mõttes oli uudne näha sellist läbu. Ma hoidun andmast sellele asja osale mingit hinnangut, sest kui palju ma ka pole endalt küsinud mis see hinnang olla võiks, mul puudub konkreetne ja mitte iseenesele vasturääkiv seisukoht. Aga jah, tegemist oli paljude, kuigi loomulikult mitte kõigi jaoks suure suure läbuga, kust otsiti juhuslikke sebimisi ja põhjust nina täis võtta. Mis ongi ju üsnagi tudengilik ja täitsa lubatud pingete maandamisviis.

Ja muide, mängude üks osa oli naiste mudamaadlus, mis tekkitas ohtralt huvi jaanipidulistes. Tegemist minu silmis vähemalt kõrvaltvaatajana küll suht jubeda asjaga, sest minu arvates on naise puhul võtmesõna tema naiselikkus, mis aga kaob kui ta korraga maadlema hakkab. Samas, usun et osaledes on see nagu iga muugi sport väga kaasahaarav. Kuid nagu ma ütlesin, mulle ei meeldinud eriti.

Selle jaaniöö erilisus minu jaoks:

Lahkusin mudamaadluse poolfinaali paiku kohast kus olid kõik, sest tundsin et ei taha seal hetkel olla, kuid teadmata, kuhu niisiis minna. Ja õnneks poolkogemata kohtasin tol hetkel nelja tüdrukut kes minu jaoks tegid Jaaniöö eriliseks. Me otsisime metsas Jaaniuusse!!!!!Pean ütlema, et see oli minu elus esimene(!) kord neid leida või isegi nende eksistentsi üle järgi mõelda ja selles veenduda. See oli lihtsalt eriline-eriline!!!:):)

Need tudengid olid üsnagi hipilikud..oli pime ja ma ei tunne neid uuesti nähes ilmselt kunagi ära, kuid nendega veetsin ühed väga väga toredad poolteist tundi koos kohalikega lõkke ääres istudes, jaaniusse kogu oma säras pähe korjates ja lobisedes. Siis tuli aeg tagasi liikuda oma seltskonda. Pean tunnistama, et mõnes mõttes avas see kogemus päris natukene mu arusaamist meeste mõttemaailmast. Sellest vist hetkel ei kommenteerikski rohkem, kui et avastasin et mind huvitavad väga psühholoogilised argumendid, mis põhjustavad ja kaasnevad meeste iseloomuomadustega. Ainus ühtne ja üldistav järeldus minu poolt on, et meestel on huvitav mõttemaailm:)

Kõige võimsam asi aga, mis võimaldas jällegi end proovile panna, oli otsus kell neli hommikul ikkagi see umbes 7 meetri kõrguselt olevalt hüpekalt vette hüpe ära teha. Võin julgelt öelda, tehtud:P!! Ja siis ujusin ühele poole üle järve, ja siis teisele tagasi. Äge. Ja kõigekõigem veel on olla siis, kui vihma tibutab ja leban keset järve ja on alles valgeks minemas. Ja elu tundub kui peopesal, ja kõik nii hommikune, niivõrd ärkamas veel. Ja ma olen vähemalt ühe elu, enda elu kuningas, kes otsib ja leiab teid tasakaaluni kõigega. Ja ma olen häppi, ja ma olengi õnnelik!!!!!!

Ja kell neli öösel, täiesti kainena pärast u40 minutit kestnud ujumist tegin mitme kuu jooksul esimese suitsu vihma käes jalutades. Ja olin vaba, ja tundsin elu.

Jaanipäev oli kogemusterohke. punkt:)

Sellest, kuidas ma Käärikule hääletasin

Jupidupiduu,

Ongi möödas veel üks Jaanipäev mu elus:)

Järgnev lugu kirjeldab mu kohalejõudmist 22-24juuni Käärikul(Otepää lähistel) toimunud tudengite suvemängudele.

Niisiis, reedel, pärast järjekordset tööpäeva, mis oleks pidanud olema lühendatud kuid mul nagu tavaliselt polnud, jõudsin järeldusele: ma vajan väljakutset, eneseületust. Kusikilt lugesin sellist lauset nagu "Anna mulle väljakutse, ma kutsun ta välja" , ja see on üheks mu põhimõtteks saanud. Aga nagu elus ikka, ega miskit eriti ette ei tooda, kõik peab ise välja otsima. Ja hetkel, kui ma viimasel minutil Kääriku kasuks olin otsustanud, ja samas kuulsin et mulle broneeritud kohaga auto enne mu töö lõppu linnast lahkub, oli uue väljakutse iseloom selge. Ma hääletan! Ütles sisehääl. Üksi, ei hakka kartma vms:)

Tegelikult olen tuttav mitmete hääletamislugudega, ja Lillu poolt olen pärast ta retki rohkelt infi(tnx kall;).

Aga olgem ausad, kaart näppu võtta ja pöial püsti ajada on ikka natuke raskem kui abstraktne lubadus kogematut mitte karta vms. Dämit, väita et ma ei kartnud oleks läbi ja lõhki vale, aga mingis mõttes oli see närvikõdi isegi nauditav. Aga jõuan siis loo endani.

Algne plaan oli minna läbi Tartu, kuid Tartu maanteel korjas mind peale Viljandisse suunduv huvitav ja tore juht, minust paar aastat vanem neiu, florist. Ise palju hääletanud Eestis ja ütles et hääletajaid peale võtta on tema jaoks vaimne kohustus sest tedagi nii palju aidatud selles. Niisiis temaga jõudsin huvitava vestluse saatel Viljandini, ja isegi õige teeotsani juhatas ta mind!Nii palju on maailmas ikka toredaid inimesi:) Pärast seda sõidutasid mind veel õige natuke kahtlane noormees, kes ütles et "Oled sa ikka kindel et tahad Holstres(maanteeäärne küla kust edasi ta ära keeras) maha minna, see on imelik koht:P" ja siis kontakandmeid uuris, siis tore noor naine oma vanemat sorti sugulasega, kes olid mind mingiks tuttavaks Jaanaks pidanud ning mulle rääkisid, miks Mustla eriline koht on ja lõpus kui juba väga väsinud olin siis pensionärist klassikat kuulav tore onkel, kes tähtsa häälega lausus.."mina..tead sa..olin omal ajal juustusuurmeister". Otepääl pani ta mu maha ja sealt juba edasi Viide autoga, sest poisid miskipärast kokutasid Tartus nii kaua(mehed:P!), et olles varem Tallinnast tulema hakanud ja tulles ühe autoga jõudsin ma neist hääletades ikka ette!

Niisiis, ma sain asjaga hakkama. Kokkuvõtteks veel natuke statistikat, Tallinnast kuni Kääirkuni 4 autoga, ühtki autot ei oodanud üle 15 minuti, Tallinnas võeti Lennujaama valgusfoori juures pärast 10 minutit seismist peale ja tegemist oli täiesti ohutu tripiga. Ma olin uhke enda üle igastahes, sest olin võitu saanud ühest oma hirmudest!

Thursday, June 21, 2007

Õnnelik hetk!!

Ojee!

Ma kirjutan praegu, kuigi olen meeletult väsinud ja seitsme ja poole tunni pärast pean olema tööl ja pole juba 2 nädalat välja magada saanud. Ma kirjutan sellele vaatamata, et see tundub hetkel natuke vastutustundetu. Ma kirjutan, sest tahan oma meelde salvestada ühe sõnumi. Sõnumiks on: elu on ilus!!!!!!!!!

Vaatamata sellele, et töötan hetkel kuni 10 tundi päevas, plus tööle mineku aeg, vaatamata sellele et koju jõudes ootavad mind kõiksugu mitte kuigi põnevad failid AIESECist mille täitmine hetkel ei kuulu põnevate kohustuste hulka, vaatamata, et kahjuks kohati, kuigi õnneks vaid kohati, leian end mõtlemas AIESECist kui tööst ja kohustusest. Ja siiski, ELU ON ILUS!!

Kui avan oma silmad hommikul, magamata, nõme äratuskell heliseb 6.45, on suvi, ja pean kokku saada tahtvatele sõpradele liigagi tihti ära ütlema, on elu siiski ilus.

Mis täna elu eriti ilusaks tegi? Mitte midagi konkreetset, lihtsalt esimesed kaks ja pool tundi tsilli viimase 72 tunni jooksul. Lihtsalt sain teada, et kui Indias mees ütleb naisele kolma korda "Talak" ehk siis lausub "Talak, talak, talak" siis nad on lahutatud, sain teada, et mu ümber on palju sõpru, sain teada et hollandlased on ikka jube toredad, sain teada, et osad inimesed pidutsevad ja kuigi minu tee viib hmme tööle oli isegi telefonilobisemine taustapeoga kuidagi elustav, sain jalutada läbi vanalinna Baltalt Katmanduni ja nautida vanalinna hõngu. Sain tunda, et elu on ilus. Või õigemini tundsin seda teadlikult. Dämit, kui hea tunne!

A ok, homme tööle, nii et nüüd tudule, mõttega, et olen võlur kes võlub enda õnne:):):):P:P

Monday, June 18, 2007

How to be happy?

Happiness doesn't depend on anything that has or has not happened in the past, nor does it depend on your future prospects. The simple fact is, in order to be happy:
YOU MUST DECIDE TO BE HAPPY.

Wednesday, June 13, 2007

TTÜ õppejõudude nopped

Päris head on mõned ehitajate killud:

http://www.hot.ee/roll/opetajad.html

:))

Tuesday, June 5, 2007

Esimese kursuse tipika õudusunenägu

Hullumajas olevad hullud kardavad kõik ühte hullu, kes ähvardab kogu aeg, et võtab teistest tuletise (teised mõtlevad, et nad on konstandid ja teadupärast on tuletis konstandist 0...). Ühel päeval tuleb aga hullumajja uus hull. Tuletisevõtjal hullul tuleb jälle vägivallahoog ja räuskab siis:"Ma võtan teist kõigist tuletise!!!" Uus hull jääb aga täiesti rahulikuks. Teised siis imestavad, et kuidas nii. Uus hull vastab:"Ma olen e^x..."

Monday, June 4, 2007

In a moment everything has changed..

Yep, somehow I feel like making this post in english..maybe it's due to the topic I'm to write about.

What is leadership to me?

Leadership is about creating an environment, that enables both results and personal growth to the ones who are part of this environment. Leadership sets one responsible for this environment, and if successfully completed, leadership will carry through the results without even giving a notice of someone beeing behind it. Leadership is something where the challenges are bigger, successes are bigger, opportunities are bigger.. but so are the risks, threats and failures. I like the definition that is often used in all kinds of AIESEC texts. Leadership is a mindset. You can't have leadership unless you are a leader in your mind. All the time. So I guess today, on the forth day of my term as Vice President of Exchange in AIESEC Tallinn new Executive Board I have faced the fact, I need to become a leader in my mind..and to stay a leader...all the time..it's going to be damn difficult..and yes, I'm a bit afraid..Sometimes I feel a bit discouraged to think of leading five such great individuals..but the othe rmoment I feel so proud. I guess I'll have to learn to cope with this:)

And I'll make my best:)

Some stuff leadership from Wikipedia I really like:

Leadership is the ability of an individual to influence, motivate, and enable others to contribute toward the effectiveness and success of the organizations of which they are members.

Leadership is the ability of an individual to set an example for others and lead from the front. It is an attitude that influences the environment around us.(mindset right;)

But yeah..I guess I'll start setting my mind:)

Sunday, June 3, 2007

Võru&Valga ehk Janno&Joonase sünnipäev

Niii niii..nägin ära oma parmud koolikaaslased, siin kontekstis on parm=kõrgeima komplimendiga:)

Mõned asjad mida oleks lihtsalt liiga kahju unustada kirjutan siia ka:)..nii siis oli mul plaan valmis et 7.00 lähen bussipeale Valka, 8.30 ärkan ja mõtlen "dämit!" niisiis tuli varuplaan, minna mitte otsebussiga Valgani võid viieminutise pausiga Tartus minna Valga bussile..millest ma ka maha jäin..Janno telefon(järgnevate sündmuste üks peakangelasi) ei võta vastu mõtlen "dämit" helistan Viidele, et jamasti on jäin Valga bussist maha, aga jah noh, tegelt on kogu action hoopis Võrus..mul mingi minor shock aga noh jah olen vist udupea:) igaljuhul seisis seal samas Võru buss muhahaha:):)

Veel mõned liiga head asjad. Käisime Urmoga ujumas meie seitsmekesi vist ja Urmo. Ma ei tea miks ta Urmo nimeks sai, enamasti on laevadel naissoost nimed nagu keegi nentis. Aga ega meie Urmo oli ikka laud, mitte vähemat:)..üritasime teisele kaldale ka ujuda, aga millalgi liikusime Urmo süül liiga aeglaselt, ja külm hakkas. Aga Janno võttis ujumisprillid ja otsis järve põhjast järve vanakest. Ei tegelt ta kaotas oma telefoni ära. Järve. Ja nüüd otsis. "Urmo leidis su telefoni", "ma näen valgust..järve põhjast..Janno ema helistab", "helistame Jannole" "ma juba näen Janno telefoni" jne. Lihtsalt liiga healt palju sai naerda. Ja lobiseda inimestega kellega nii palju pole lobisenud:)

Ja siis mitu tundi hiljem grillides kaevas Jaan grillimisplatsile heast peast augu. Ja jälle leiti Janno telefon:D:P Vaene Janno, ta oli kurb tegelt natuke.

A mul oli see kingijama ka et mis neile ikka kinkida..aga vanad teadmised päästsid..pudel rummi ja poisid sulavad:P:)vähemalt meie poisid küll.

Ja siis õhtul tegime sauna nii et vähe pole..selliste vastupidavate saunatajatega pole ammu kokku puutund:)Ja pärast a la 2h sauna kolmekesi viimased saunalised järve ujuma.. Jaan ees galoppeerimas..juba see lihtsalt oli liiga hea. Aga jah siis seitsmest hommikul hakkas Tallinna tulek 11.00 Tallinnas. Loodan et näen kõiki varsti taas.

Tegelt naljakas nähtus on see sama kooli/klassi lõpetamine..nagu olekski palju õdesid ja vendi:)

Et siis helistame Jannole!

Friday, June 1, 2007

Deutsche Abteilung muhaha

Sind die Flügel uns gewachsen, viel zu eng das warme Nest, und im Zeugnis steht wir waren klug und fast erwachsen, wollen seh'n wie es sich leben lässt!

Werden wir zur Arbeit taugen, oder geht's auch ohne uns, werden wir an uns're traumgerbornen Krätfe glauben, oder bleiben Träume blauer Dunst?

Werden wir die Freunde finden, die uns ohne wort versteh'n, die uns ihre Hände lassen und die nicht erblinden, wenn wir bleich an ihren Türen steh'n..

Wird uns die Liebe halten, die ein Leben lang verbleibt, oder wird die Liebe uns das arme Herz zerspalten, dass es ruhelos uns weitertreibt?

WERDEN WIR DAS LEBEN LEBEN, oder LEBEN WIR NUR GUT? Werden uns am Ende kraftlos in die Erde legen, oder zieht der Tod vor uns den Hut?

Sind die Flügel uns gewachsen, viel zu eng das warme Nest, und im Zeugnis steht wir waren klug und fast erwachsen, wollen seh'n wie es sich leben lässt!!


:)))))))))))

Jessver, kas on tõesti võimalik, et sellest on juba aasta möödas. Tundub nagu eile:) nii palju kalleid mälestusi, nii palju toredaid elamusi.

Ja ikka veel samad küsimused kui siis:)